Betooni transport, pumpamine.

Betoneerimisjuhend

Kvaliteetse betoonkonstruktsiooni ehitamise eelduseks on kõigi betooni paigaldusreeglite järgimine. Soovitame tellida betoneerimistööd kogemustega proffessionaalsetelt betoneeriatelt. Kui soovite ise betoneerida, siis küsige meilt nõu või vaadake muuhulgas järgnevat juhendit.

BETOONI TIHENDAMINE

Oluline osa betooni paigaldamisel on selle tihendamine. Sellega suurendatakse betooni tihedust ja selle kaudu tugevust, külmakindlust, veetihedust jne. Samuti on tihendamine tähtis kõrgete pinnakvaliteedinõuete puhul.

Vertikaalkonstruktsioonide tihendamine

• Valukohal peab olema korralik 2-3 valgustuspunktiga valgustus, mis võimaldab näha vormi põhjani.
• Betooni langemiskõrgus ei tohi olla üle 1 m, seetõttu tuleb kraanaga valades kasutada valusukka ja pumbavalus tuleb toru otsik viia vormi sisse.
• Betooni ei tohi lasta nurga all sarrustusele ega vormipinnale eraldumisriski tõttu, vaid valatakse vertikaalselt vormi põhja ja valatud betoonile.
• Betoon lastakse vormi ühtlaste 30-50 cm kihtidena, iga kiht valatakse ja tihendatakse jooksvalt kogu vormi ulatuses.
• Betoon tihendatakse nuivibraatoriga süstemaatiliselt, nii et nuia vajutuste vahe on maksimaalselt 400 mm ja vibreerimisaja kestus 15-20 s
• Vertikaalkonstruktsioonide ülaosade tihendamisel tuleb arvestada sellega, et õhk eraldub sealt aeglasemalt ja raskemalt, uus tihendamine tuleb teha üsna kiiresti ehk siis kui betoon on veel plastne.

Seinakonstruktsiooni betooni tihendamine. Samad põhimõtted kehtivad ka postidele

Horisontaalkonstruktsioonide tihendamine

• Vibraatori suurus valitakse alati vastavalt objekti mõõtudele.
• Vibreeritakse 1,5 – 2 m kaugusel valukohast
• Vibraatorit ei kasutata betooni teisaldamiseks.
  
• Nuia normaalasend on vertikaalne, õhematel plaatidel (<250 mm) võib kaldenurk olla maksimaalselt 45 º. Horisontaalasendis nui ei tihenda, vaid põhjustab kihistumist.
  
• Vibreerimisaeg peab olema piisav, aga mitte liiga pikk: sobiv aeg 250 mm plaadile on 10 s.
  
• Kui betoneeritakse mitme kihina, siis lastakse nuial vajuda oma raskusega läbi tihendatava kihi alumisse kihti vähemalt 200 mm.
  
• Tihendatakse korrapäraselt 400…600 mm ruutudes.

Betooni süstemaatiline tihendamine. Joonisel on d nui läbimõõt ja r vibreerimise mõjuraadius.

 

TALVINE BETONEERIMINE

Kõige suuremaid väljakutseid pakkuvaks ehitusajaks on talv, sest madalatel temperatuuridel betooni kivinemiskiirus väheneb ja tekib oht jäätumisele. Viimane põhjustab ohtlikku tugevuslangust.

Talviseks betoneerimiseks valmistumine koosneb osapoolte vahelisest planeerimisest ja alternatiivide võrdlemisest. Osapooltena on lisaks ehitusplatsi betoonitööde juhtkonnale ja brigadiridele ka materjali- ja seadmetarnijad. Arutamist ja hoolikat ettevalmistust nõuavad järgmised küsimused:

• betooni võimalikult kiire teisaldamine vormi asjatute viivitusteta
  
• konstruktsiooni kiire soojuskaitse kohe pärast valamist või valu käigus
  
• posti- ja seinavormide soojusisolatsioon, ka kuumbetooni kasutades
  
• vertikaalkonstruktsioonide alaosade tugevustekke tagamine lisasoojendamisega
  
• vertikaalkonstruktsioonide ülaosade soojuskaitse
  
• horisontaalkonstruktsioonide toetus-, serva- ja külmasillapiirkondade tugevustekke tagamine soojendamisega
  
• betooni tardumist aeglustavate lisaainete vältimine
  
• madalatel temperatuuridel aeglase kivinemisega betoonide kasutamise vältimine, kui soojendamisega ei suudeta kiirendada tardumise algust ja tugevuse arenemist
• massiivsete konstruktsioonide korral tuleks vältida kuuma betooni kasutamist, sest liiga kõrge temperatuur, üle 50°C, kivinevas konstruktsioonis vähendab lõpptugevust

Käsitletavad alternatiivlahendused on veel:

• betooni tugevusklassi tõstmine
  
• kiirkuivava betooni kasutamine
  
• kuuma betooni kasutamine
  
• hästi isoleeritud posti- ja seinavormide kasutamine
  
• soojusisolatsiooniga vormide kasutamine horisontaalkonstruktsioonides
  
• kiirgussoojendus
  
• traatsoojendus

Mõned soovitused talvel betoneerimiseks

• Kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla +5°C, tuleb kasutusele võtta talvised betoneerimise meetodid
• Betooni temperatuur ei tohiks langeda alla 0°C enne 5MPa survetugevuse saavutamist
• Kivinevat betoonkonstruktsiooni tuleb kaitsta külma ja tuule eest
• Optimaalne betoonisegu temperatuur enne paigaldamist peaks olema sõltuvalt ilmast, konstruktsiooni massiivsusest ja hooldamismeetodist +10…+25°C.
• Kivineva betoonkonstruktsiooni temperatuur ei tohiks tõusta üle +50…+55°C
• Massiivsete konstruktsioonide korral tuleks vältida liiga kõrge tsemendisisaldusega ja kuuma, üle 30°C, betooni kasutamist
• Enamus juhtudel, ilma lisasoojenduseta konstruktsiooni ei ole mõtet külma eest kaitsta kauem kui 3 – 4 päeva, sest selle aja jooksul langeb betoonkonstruktsiooni temperatuur välisõhu temperatuuri tasemele
• Tuleks vältida liiga suurt, 15°…20°C, temperatuuride erinevust betoonkonstruktsiooni sees ja pinnal. Suurtest temperatuuri erinevustest tulenevad praod. Massiivsed konstruktsiooonid tuleks kinni katta
• Tuleks vältida konstruktsiooni pinna liiga intensiivset soojendamist, mille tulemuseks on betooni pinna kiire kuivamine ja praod
• Betoonkonstruktsiooni hooldamisel on oluline, et konstruktsiooni katmist ja soojendamist alustataks võimalikult vara, kasutamaks ära värske betoonisegu soojust
• Kivineva betoonkonstruktsiooni korduvat külmumist ja sulamist tuleks vältida
• Talvisel betoneerimisel eelistada kõrgema klassiga ja sooja, 20°…25°C betooni

 

BETOONI JÄRELHOOLDUS

on üks olulisi tegevusi, mis tagab pragudeta tugeva betoonkonstruktsiooni ehitamise.

Järelhoolduse mõte on betooni tugevustekke tagamine ja betoonipinna liiga kiire kuivamise takistamine. Järelhooldusabinõud ning nende algusaeg ja kestus sõltuvad konstruktsioonist, selle suurusest ja vormist, kasutatud betoonist ja ümbritsevatest tingimustest. Seega põhineb sobivaima järelhooldusmeetodi valik kõigi tegurite tundmisel.

Betooni kahanemine on vastupidiselt levinud arvamusele pea sõltumatu järelhooldusaja pikkusest. Kui järelhooldus lõpetatakse, siis kahaneb betoon vee haihtumise tulemusel (kuivamiskahanemine). Siiski, mida kauem tehakse järelhooldust, seda paremad eeldused on vastu panna kahanemise põhjustatud pingetele. Järelhooldusega tagatakse eelkõige betooni tõmbetugevuse arenemine. Hästi järelhooldatud konstruktsioonil on paremad kivistunud betooni omadused, nagu näiteks kulumiskindlus ja tihedus.

Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, et minimaliseerida pragunemist. Kõige lühem järelhooldusaeg on tavaliselt kolm ööpäeva, aga külma-, kulumis- või keemilisele koormusele altitel konstruktsioonidel vähemalt seitse ööpäeva.
Erinevates juhistes esitatud nõudmisi võib kohaldada johtuvalt konstruktsiooni valmistustehnikast.

Algperioodi kahanemise vähendamine
Algperioodi kahanemist võib vähendada oluliselt või isegi vältida esmajärjekorras ehitusplatsi tehnika abil ja lisaks sobiva betooni valikuga:

• Vältida või vähendada vee haihtumist betooni pinnalt. Arvestada ilmastikutingimustega: tuul, niiskus ja temperatuur.
  
• Kasutada tuulekaitset tuule kiiruse vähendamiseks ja päikesekaitset temperatuuri vähendamiseks.
  
• Järelhooldust tuleb alustada õigeaegselt, haihtumistingimustes kohe betooni laotamise järel, kasutades vee pihustamist või eeljärelhooldusainet. Jätkata järelhooldusainega või veega kastes, kaetakse vähemalt nädalaks.
  
• Külmades tingimustes kasutada kiiresti tarduvaid betoone.
  
• Vältida tardumist aeglustavaid lisaaineid, iseäranis külmades tingimustes, muuhulgas mõned plastifikaatorid.

Varase perioodi kahanemine kestab ligikaudu ühe ööpäeva, aga võib mahult olla isegi kümnekordne võrreldes pikaajalise kahanemisega.

Kahanemine (mm/m)

                           

Tuul lisab vee haihtumist betooni pinnalt ja suurendab algperioodi kahanemist.            

         

Pikaajalise kahanemise vähendamine

• Pikaajalist kahanemist vähendatakse betooni koostise abil
  
• Kasutada väikest pastakogust (vähest tsemendi- ja veekogust)
  
• Kasutada võimalikult jämedat terastikulist koostist
  
• Valida vähe vett nõudev täiteaine
  
• Vältida pinnalt murenenud kivimaterjali
  
• Mitte kasutada liiga suurt plastifikaatori annust

Vajadusel kasutada kahanemist vähendavat lisaainet.

Kastmine järelhooldusena
Betoonipinna pidev kastmine tagab kõige kindlamini betooni kivistumiseks vajaliku niiskuse. Plastsete kahanemispragude ärahoidmiseks ei või seda kasutada, kuna kastmist (pihustamist) võib alustada alles siis, kui vesi ei uhu enam pinnalt tsementi ja peenmaterjali. Ei sobi talvetingimustes. Jahe vesi jahutab betooni pinda ja võib nii tekitada pragunemist põhjustavaid temperatuurikõikumisi. Kui plaadi betoneerimisel on kasutatud tavalisest betoonist kiiremini kuivavat betooni ja eesmärgiks on pinna kiire katmine, siis ei kasutata järelhooldusena veega kastmist.

Katmine järelhooldusena
Betoonipinna katmine on hoolikalt teostatuna hea järelhooldusmeetod. Pinda ei ole vaja täiendavalt kasta, kuna betoonist haihtuv niiskus koguneb kile ja betoonipinna vahele. Katmine tuleb teha võimalikult kiiresti pärast valu ja katte ühenduskohad tuleb teipida või muul viisil takistada tuule pääs kile alla.

Meetod väldib plastsete kahanemispragude moodustumist, kui katmine tehakse kohe valu järel või juba sel ajal. Tihti on siiski nii, et töötlusnõudmised võimaldavad katmist alles siis, kui praod on juba tekkinud. Sel juhul tuleb järelhoolduseks kasutada nn. eeljärelhooldusainet.
Kilega katmise eeliseks on võimalus kaitsta värsket pinda sademete eest.

Järelhooldusained
Vedelate pritsitavate järelhooldusainete ülesanne on moodustada betooni pinnale kile, mis peaaegu täielikult välistab niiskuse läbipääsu. Nende kasutamine on efektiivne järelhooldusmeetod, mis võimaldab alustada järelhooldusega ka plastse kahanemispragunemise seisukohalt piisavalt varakult. Nn eeljärelhooldusaineid kasutades võib rasketes tingimustes alustada järelhooldust juba betooni tihendamise ja tasandamise ajal ja jätkata järelhooldusainetega kohe pinna hõõrumise järel.

Järelhooldusainete kasutamisel on oluline kontrollida seda, kas aine on iseenesest haihtuv või tuleb see eemaldada mehaanilise nakke tagamiseks, kui betooni pinda näiteks värvitakse hiljem või pinnatakse. Parimad järelhooldusained haihtuvad 4-6 nädala jooksul ja enne seda võib need pinnalt ära harjata. Tavaliselt on järelhooldusained värvitud, järeltöötluseta pindadel võidakse kasutada ka mittehaihtuvaid aineid.

Betooni vesitsemendisuhe ja kahanemine
Betooni tugevust (tugevusklass) tõstetakse nii vesitsemendisuhet vähendades kui tsemendi kogust suurendades. Värske ja kivistunud betooni omaduste (pumbatavus, töödeldavus, homogeensus, tugevus) tagamiseks tuleb alati kasutada suuremat tsemendi kogust ja enamasti ka lisaaineid, kui valmistatakse madala vesitsemendisuhtega betooni. Tüüpiliselt kasvab betoonide plastse kahanemise oht tugevusklassi suurenedes.

Betooni kahanemise ehk praktikas eelmainitud pikaajalise kahanemise vähendamiseks on kasutusel järgmised tehnilis-majanduslikult põhjendatud betoonitehnoloogilised abinõud:

• vee hulga vähendamine,
  
• tsemendi koguse vähendamine,
  
• maksimaalse terastikulise koostise suurendamine (betooni täiteaine osakaalu suurendamine).

Praktikas vähendatakse teatud tugevusklassi betooni vee ja tsemendi kogust ning samal ajal suurendatakse täiteaine kogust proportsioneerides betoon konsistentsilt võimalikult jäigaks ja saavutades vajalik töödeldavus plastifikaatoriga.